Det finnes ulike filmer i Stine Sofie Foreldrepakke. Temafilmene er laget som et hjelpemiddel i samtalen mellom helsepersonell og foreldre, og veiledningsfilmene er ment som hjelpemiddel for foreldre i konkrete situasjoner med barnet.
Temafilmer
Stine Sofie Váhnenpáhkas gávdnojit golbma fáddáfilmma - okta mii gullá áhpehisvuhtii, nubbi mii gullá buohcciviesu áigge, ja goalmmát mii gullá vuosttaš smávvamáná áigodahkii. Filmmat leat ráhkaduvvon veahkkeneavvun ságastallamii gaskal dearvvašvuođabargiid ja váhnemiid, ja dasa lassin go dat čilgejit, de filmmat maiddái jerret muhtun gažaldagaid maid sáhttá geavahit ságastallamis.
Áhpehisvuođas: Jurddaš ja huma!
Buohcciviesus dahje ruovttugalledeamis: Čiero ja jeđđe!
Ruovttus fas: Vuoiŋŋamašhuksen ja oktavuođat!
Jeđđentráhppá
Lea iešguđet ládje man ollu doarjaga ja jeđđehusa njuoratmánát dárbbašit go galget jaskkodit. Muhtomin lea doarvái ahte mánná oaidná du, vai diehtá don leat doppe. Eará háviid lea máksimála doarjja, nugo doahttu ja vuohttun dárbbašlaš vai heaitá čierrumis. Geahččaladdabeahtti ja oaidnibeahtti man olu du mánná dárbbaša iešguđet dilálašvuođain. Dalle mánná dađistaga oahppá ahte eadni ja áhčči veahkeheaba mu váttis diŋggaiguin. Ovttas dii gávnnahehpet dan. Jeđđentráhppá sáhttá buorre veahkkin. Geahča bagadusa ja filmma vuollelis.
Bagadallanfilmmaide
Muhtomin sáhttá leat buorre geahččat mot earát dahket dan. Danin leat ráhkadan muhtin álkis bagadallanfilmmaid, mat čájehit movt máná sáhttá jeđđet, movt máná sáhttá oažžut busket, ja movt máná sáhttá oažžut reavggádit.
Jeđđehus
Go mánná vuostáiváldá dárbbuidis jeđđehusain, borramušain, vuohttumiin, duhkoraddamiin ja liekkusvuođain, de mánná dovdá oadjebasvuođa. Dalle nannejuvvo máná ja váhnemiid oktavuohta. Mánná ipmirda ahte ollesolbmuide sáhttá luohttit, ja son veahkeha dieđihit dan. Lea buorre giessat máná ránu sisa jus mánná lea šliettas ja galgá oađđit, muhto rahčá muhtomin miellamášuin. Giesa gehppes ránuin ja bija máná sealgge ala go galgá nohkat. Gieđat galget biddjot máná rupmaša vuostá, juolggit galget beassat lihkadit friddja. Giessat ráno sisa lea buorre mánáide vuollel 3-4 mánu. Ale giesa máná ráno sisa gii sáhttá jorggihit sealgge alde čoavjje ala.
Buoskkas
Ruvvemis lea dehálaš ahte mánná lea gozuid alde ja su mielas dat lea ortnegis (dán filmmas mánná dađi bahábut nohkkái veaháš filbmedettiin). Jus čájeha unohisvuođa dahje čierru, de heaittát ruvveme ja attát jeđđehusa. Čoavjeruvvema, mii dás čájehuvvo, sáhttá dahkat 2-3 geardde beaivválaččat jaskes ja liegga lanjas. Áinnas diibmobeale maŋŋel borrama eastadan dihte čollema. Goaikal veaháš neutrála oljju gihtii ja ligge dan giehtaváibmosis. Ruvvemiin sáhtát álgit árrat, muhto álggos garvit guoskkaheames nábi, ja álggat hui várrogasat ruvvet ovttain gieđain.
Reavgganas
Leat máŋggalágan sivat dasa manne mánná njiellá áimmu. Olu áibmu čoavjjis sáhttá addit bákčasa. Jeara dearvvašvuođadivššáris rávvagiid jus eahpidat oažžu go mánná olu áimmu go biepmat. Bajábeale filmmas leat muhtun evttohusat dasa movt sáhtát veahkehit máná reavggádit.
