Sïejhme dovne positijve jïh negatijve åssjelh utnedh gosse maanam åådtje. Årroeh eerlege, jïh åssjeli jïh domtesi bïjre ussjedh juktie jearsoesåbpoe sjïdtedh jïh eejhtegeråållese buerebelaakan ryöjredidh.
Jis dov leah vaejvieh jieliedisnie, soptsesth amma giejnie. Faamoem vuesehth jis jeahtah viehkiem daarpesjh. Hoksebarkijh maehtieh datnem viehkiehtidh jïh bïhkedidh.
Gosse nåajsan dellie daamhtaj ovmessie domtesh jïh åssjaldahkh båetieh. Daate datnem ryöjrede fleksijbele årrodh jïh dutnjien nuepiem vadta jarkelidh. Naemhtie maahtah maanetjem buerie vuekine dåastodh. Iemie joekehts domtesh utnedh - ij ajve buerie vuartoeh jïh aavoe. Muvhtide gosse nåajsan dellie dovne ovmurreds jïh leevles åssjaldahkh gååvnesieh. Såamasidie gïerve dååjrehtimmieh båetieh jïh åssjaldahkh jïh domtesh destie båetieh. Vuesiehtimmien gaavhtan heannadimmieh jïjtjedh maanabaeleste, gosse idtjih dam hoksem åadtjoeh maam daarpesjih, jallh irhkemem, skïemtjelassem, vædtsoesvoetem, geeruvevoetem jallh oktegsvoetem dååjrih. Dagkerh mojhtesijstie maahtah sjïere geerve dååjredh gosse eejhteginie sjïdth. Mejtie ij naan hijven råållamaallh utnieh byjjenimmesne. Dellie maahta krïevije årrodh ussjedidh guktie sjædta goh eejhtege.
Muvhth maehtieh åssjelh jïh domtesh åadtjodh depresjovnen sisveginie; håjnoes, dassije, ij naan aavoe jïh ij naan mïelem damth. Maahtah aaj destie nåake åeredh. Mejtie tjoeperdeminie gosse daam åssjelinie ektede, ihke varke edtjh dïedtem åadtjoeh maanetjen åvteste. Nyjsenæjjah jïh ålmah maehtieh joekehts vuekine dejtie domtesidie dååjredh. Nyjsenæjjah maehtieh passijve jïh seknie sjïdtedh - kaanne sijhtieh såemies aejkien laejhtedh. Ålmah dagkerh åssjelh jïh domtesh muvhten aejkien maehtieh ånnetji jeatjahlaakan dååjredh. Ålmah mejtie måarahtuvvieh jïh gevsiedieh. Maahta gïerve maanam vuertedh jallh aadtjen sjïdteme eejhtegh årrodh gosse dagkerh åssjaldahkh, domtesh jïh reaksjovnh båetieh.
Daajrah, gosse nåajsan dellie tïjje gosse hijven nuepieh sjïdtedidh jïh jorkesidh. Almetjh ovmessie åssjalommesh jïh domtesh utnieh. Ih datne dejnie oktegh! Nåejsiehoksesne nuepiem åtnah buerie soptsestallemh åadtjodh dov - jallh dov jïh dov mïelehken – åssjeli bïjre. Jis tuhtjh jielede dan slæjhtoe, dle dan bïjre soptsestallh. Hokse edtja dutnjien mij nåajsan hoksem sjïehteladtedh. Dïhte sæjhta jiehtedh jis ånnetji gïerve, tsegkietnie maahta datnine guhkebe soptsestalledh. Tsegkietnie jïh dåaktere maehtieh aaj datnem viehkiehtidh jallh jeatjah faagedåehkine gaskesadtedh - vuesiehtimmien gaavhtan psykolååge jallh fuelhkieterapeutine. Dov dååjrehtimmieh juekedh jïh jïjtjedh åssjeligujmie barkedh maahta datnem viehkiehtidh juktie jearsoesåbpoe sjïdth jïh dov eejhtegeråållese ryöjredidh.
Viehkiem aaj åadtjoeh gosse maana båata. Jis hujnies, sårkosne jallh aelhkebe hujnies sjïdth jallh stråarkan domth, mejtie viehkiem daarpesjh!
Guktie datnine abpe fuelhkiem baajnehte. Iemie aajmoe ånnetji jeerehte. Jis aavoe jieliedisnie fååtese, jallh datne njåajjan, håjnan jallh mådtan domthjallh datne tjoeperdh, maahtah viehkiem daarpesjidh. Dovne kaarrh jïh nyjsenæjjah maehtieh depresjovnem åadtjodh dovne åvtelen jïh mænngan maana lea reakasovveme. Ih leah gåessie gænnah oktegh!
Sisvege daennie sæjrosne lea evtiedamme aktene laavenjostosne Kristin Håland , tsegkietnie jïh raeriestæjja Blå Kors Skien. Håland dåakteregraadem åtna vædtsoesvoeten bïjre nåajsan tsiehkine.
